Tere tulemast grillima!

Eestlased grillivad tänapäeval rohkem kui ei kunagi varem. Tavapäraste hõrgutiste, nagu ribi ja grillvorstid kõrvale on tulnud grillimiseks ka fileed ja toorvorstikesed. Lisaks on grillimisel ka teine ja põnev mõõde - sotsiaalne mõõde, suhtlemine heade sõprade ja tuttavatega.

Grillimine pole kunagi täpsussport vaid lõdvestav tegevus, mis õnnestub alati, kui meeles pidada mõningaid põhitõdesid.
On hea meeles pidada, et grillimise kohta kehtib vanasõna - harjutamine teeb meistriks!  Õigeaegselt tehtud ettevalmistused ja arvestused garanteerivad maitseelamuse.
Grillimine on vanim lihaküpsetamisviis. Grillimisel tuleb hõõguvate süte tugev kuumus alt. Grilli võib jagada pooleks: üks osa kuumem, teine jahedam. Grillimiseks sobivad väikesed lihatükid, vorstid, ja muu. Küpsetamiseks läheb aega 5-20 minutit.

BBQ on küpsetamine spetsiaalses ahjus. BBQ-ahjul on eraldi põlemis- ja veevanniga küpsetuskolle. BBQ-ahjus on niiske suitsune õhk ning suhteliselt madal temperatuur. Selles küpsetatakse suuretükilisi tooteid 1-20 tundi.

Ning pole midagi imestada, et tänapäeval nauditaksegi grillimist aastaringselt!

Grillid võib jagada kolme suurde gruppi, millest igaühel on oma head ja vead ning kindlasti on igaühel nende seas välja kujunenud oma lemmik. Tulemus on kõigi puhul sama - koostegemise ja õnnestumise rõõm.Söegrill, mille eelisteks on suitsu maitse ja aroom, ehtsus ja meeleolu, on tõhusam kui elektri- või gaasigrill ning võimalik kasutada kõikjal. Miinusteks võib lugeda seda, et nõuab kannatlikkust, ruumi ja aega ning harjutamist ehk harjumist.

GRILLID

Elektrigrill, mille head küljed on puhtus ja kiirus, on kerge käsitleda ja sobib igale poole, kuid ta võib tunduda liigagi steriilsena, vajab elektrit ning puudub see päris "õige" tunne.
Gaasigrill, eelisteks puhtus ja kiirus, on kergelt käsitletav ning puudusteks võiks nimetada suitsumaitse ja -aroomi puudumise, vajab gaasi, mis võib valel ajal lõppeda.

TÖÖVAHENDID

Grillmeister kasutab töövahendeid - grillnäpitsad töödete käsitlemiseks, grill-labidas, pintsel marinaadi jm vedelike pinseldamiseks, lõikelaud ja terav nuga. Samuti kulub jõudsalt majapidamispaberit. Lihatermomeeter on abiks suuremate lihatükkide küpsetamisel. Suvisel soojal ajal on hea kasutada külmaelementidega külmakotti, kuna küpsetamata lihatooteid ei tohiks hoida päikese käes liialt kaua.

ETTEVALMISTUSED GRILLIMISEKS

Meeles tuleb pidada mõningaid põhitõdesid:

 Aed- ja juurvili on soovitav enne valmistamist pesta. Kuna aedviljade küpsemisaeg on väiksem kui lihal, siis need pane küpsema alles siis, kui lihatooted on juba valmimas.
 Grillimiseks tasub alati võimalusel valida läbikasvanud liha. Broileri-, kalkuni-  ja  sealiha on juba loomult muredad. Grillvorstid ja toorvorstid õnnestuvad alati.
 Ühesuurused tükid küpsevad ühtlaselt ja valmivad samaaegselt.
 Oluline on meeles pidada, et tooreid ja juba küpsetatud lihatooteid ei tohi kokku panna ühele alusele ega toore liha marinaadi piserdada juba küpsetatud lihale. Samuti peaksid olema küpsetatud lihade käsitsemiseks olema eri töövahendid kui toorel lihal.

MARINEERIMINE

Marineerimine maitsestab liha sügavamalt, muudab muredamaks ja pikendab veidi säilivust. Tänapäeval on võimalik liha osta ka juba valmis marineerituna, mis säästab aega ja vaeva. Kuid grillimiseks liha marineerida on populaarne tänapäeval ka ise.

 Enamikel juhtudel marineeritakse tihedalt suletud plastkotis ja külmkapis paarist tunnist paari ööpäevani, olenevalt lihatükkide suurusest.
 Enne grillimist kaabitakse liha pinnalt marinaad lusikaga või kaabitsaga vähemaks.
 Grillimise lõpupoole pintseldatakse grillitava toote pind grillkastmega ehk glasseeritakse kergelt mõlemalt poolt ja lisatakse maitse järgi soola ja pipart.
 Milline marinaad ikkagi sobib millisele lihale? Maitse üle ei vaielda, kuid rusikareegli järgi võib öelda, et veiselihale sobib hapukam, sealihale ja kanale puuviljasem ja magusam marinaad.

TEMPEREERIMINE

 Tempereerimine tähendab liha ja vorsti võtmist külmkapist toatemperatuurile umbes pool tundi enne grillimist. Tempereerides ei jää liha seest külmaks  ja küpsemine toimub ühtlaselt.
 Tempereerimata vorst võib küpseda lõhki - kuigi leidub ka sööjaid, kellele meeldivad just lõhkenud vorstid!

EELKÜPSETAMINE

Pikemat küpsemisaega nõudvad lihad (ribid, broileri koivad jm luudega tükid) võib eelküpsetada näiteks ahjus. Samuti võib vorste eelsoojendada vees, omas pakendis. Eelküpsetamise eesmärk ongi kiirendada grillimist.

GRILLIMINE

 Pruunistamine toimub alati kiiresti ja kõrgel temperatuuril.
 Küpsetamine toimub aeglasemalt ja madalama temperatuuriga.
 Sealiha ja broileriliha küpsetatakse alati küpseks, veiseliha võib valmistada oma maitse järgi - küpseks, poolküpseks või jätta seest tooreks. Rusikareegliks veiseliha küpsetamisel on, et lõik keeratakse ümber siis, kui pinnale imbub hele läbipaisev lihavedelik. Sel juhul saame nn mediumi.
 Keskmine grillimise aeg 1-1,5cm paksusel lihatükil on 5-10 minutit.
 Kana-, kalkuni- ja sealiha küpsust võib kontrollida hambatikuga. Kui heleda liha seest imbuv vedelik on hele ja läbipaistev, siis liha on küps.

JÄRJEKORD

Grillimise järjekorra määramise eesmärgiks on grillsöe kuumuse maksimaalne kasutamine.
 Lihtsaks meelespeaks on järjekord - liha, köögivili, leib.
 Aedviljad küpsevad küll ka tervetena, kuid aja säästmiseks on soovitav nad viilutada.
 Terved mugulsibulad ja kartulid võib eelküpsetada ja grillida edasi fooliumis. Näiteks kartul küpseb fooliumis 20-30 minutit. Juurvilja grillimine õnnestub kõige paremini umbes sentimeetri-paksuste viiludena.
 Kala on parim grillida "ümarana" ehk tervena. Kui kala soovitakse grillida fileena, siis on soovitav seda teha fooliumis või näiteks mähkida filee peekonisse, kala ei jää sel juhul grillresti külge kinni.

Allikas: www.atria.fi